Eesti on ehitusmaavaradega piisavalt varustatud, kuid maavarade erimite lõikes on paiknevus ebaühtlane. Tööstuslikku huvi pakkuvad paekivi maardlad paiknevad põhiliselt Pärnu – Peipsi järve joonest põhja pool. Liivamaardlad levivad enam-vähem ühtlaselt üle Eesti, kuid nende genees on erinev. Näiteks Balti mere arengustaadiumite rannamoodustiste setetega seotud liiva- ja kruusamaardlad paiknevad Lääne-Eestis ja saartel, liustikujõe hästi sorteeritud deltasetetest moodustunud suuremad liivamaardlad asuvad Harjumaal ning mõhnadega seotud kõrge kvartsisisaldusega liiva- ja kruusamaardlaid leidub Ida-Virumaal, Viljandi- ja Võrumaal. Ka kruusamaardlaid paikneb üle Eesti, kuid samas on kruus geoloogilise tekke poolest kõige piiratum ehitusmaavara ressurss, mille varu Harjumaal on enamasti kaevandatud.

Harju maakonnas moodustab Tallinna lähiümbruse (umbes 50 km raadiuses) ehituslubjakivi ja ehitusliiva varu üle 50% kogu Eesti aktiivsest varust. Seega mõjutab ehituslubjakivi ja -liiva varu kasutamine Harjumaal kõige enam nende maavaravarude bilanssi kogu Eestis.
Ehitusmaavarade jaotus kasutusalade järgi:
lubjakivi: ehitus-, tehnoloogiline ja tsemendilubjakivi ning täitematerjal;
dolokivi: ehitus-, tehnoloogiline ja viimistlusdolokivi ning täitematerjal;
kristalliinne ehituskivi (ehk graniit, ei jaotata);
• l
iiv: ehitus- ja tehnoloogiline liiv ning täitematerjal (edaspidi täiteliiv);
kruus: ehituskruus ja täitematerjal (täitekruus);
savi: tsemendi-, raskeltsulav, keraamiline ja keramsiidisavi.
Maardlate nimistus arvele võetud ehitusmaavarade varu kasutusalade järgi seisuga 31. detsember 2008, tuhat m3. “Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020”. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2010.
Ehitusmaavara aktiivne varu (Ta+Ra) seisuga 31.12.2008, tuhat m3. (alus: Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020).
Maavara varu puhul eristatakse aktiivset ja passiivset varu, aktiivne varu jaguneb omakorda tarbevaruks ja reservvaruks.

aktiivne varu – maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning maavara kasutamine on majanduslikult kasulik (Ta – aktiivne tarbevaru, Ra – aktiivne reservvaru)

passiivne varu – varu, mille kasutamine ei ole keskkonnakaitse tõttu võimalik või puudub asjakohane tehnoloogia, kuid mis võib tulevikus osutuda kasutuskõlblikuks (Tp – passiivne tarbevaru, Rp - passiivne reservvaru)

tarbevaru – maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks;

reservvaru – maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks.