EHITUSDOLOKIVI (0903):
Kui aastatel 2004 – 2008 toimus ehitusdolokivi kaevandamine peamiselt Anelema karjääris Pärnumaal, siis 2009. aastast on Pärnumaal kaevandamine vähenenud ning kõige suuremahulisem ehitusdolokivi kaevandamine toimub nüüd Rõstla karjääris Jõgevamaal.
Vaadeldud ajavahemikul avati kaks uut dolokivikarjääri – Marinova karjäär Võrumaal (2007) ning Kareda karjäär Järvamaal (2009). 2010. aastal alustati ehitusdolokivi tootmist ka Tagavere karjääris Saaremaal. Suhteliselt väikestes kogustes toodetakse ehitusdolokivi Orgita karjäärides Raplamaal.
TEHNOLOOGILINE DOLOKIVI (0901):
Kaevandati aastatel 2004 – 2008 vaid AS Nordkalki karjäärides Läänemaal (aastal 2007 ammendati varud pea täielikult Kurevere karjääris ning 2009. aastal avati tootmine Esivere karjääris). Tehnoloogiline dolokivi ja tehnoloogiline lubjakivi on ainukesed Eesti paekivi erimid, millel on ekspordipotentsiaali. Nende peamisteks kasutajateks on väetisetööstus, põllumajandus, metallurgia, paberi- ja tselluloositööstus, ehitusmaterjalide tööstus ja toiduainetetööstus. Tehnoloogilist dolo- ja lubjakivi on purustatud kujul eksporditud edasiseks töötlemiseks Saksamaale (veidi <50% Nordkalk AS ekspordist), Soome, Rootsi, Leetu, Lätisse ja Venemaale.
VIIMISTLUSDOLOKIVI (0902):
Kaevandati ainult Saaremaal. Kuigi tegutsevaid karjääre-kivimurde on Saaremaal kokku 6, jäid kaevandatava viimistlusdolokivi kogused 1000 – 2000 m
3 vahele aastatel 2004 – 2008. Samas aastatel 2009 – 2010 on toimunud kaevandamise hüppeline kasv Kaarma karjääris, kus OÜ Saare Dolomiit-Väokivi kaevandas 2009. aastal 1700 m3 ja 2010. aastal 3400 m3 viimistlusdolokivi. Teiste Saaremaal kaevandajate aastased tootmiskogused olid marginaalsed.
TÄITEDOLOKIVI (0904):
kaevandati aastatel 2009 – 2010 ainult Tarva karjääris Pärnumaal. Kaevandatava kivimi kogused olid vastavalt 64.8 ja 5.1 tuhat m3 aasta. Täitedolokivi kasutati täitepinnasena.