MIS ON MÄEERALDIS?

Mäeeraldis on kolmemõõtmeline maapõue osa, mis on kaevandamise loaga antud kaevandajale maavara kaevandamiseks. Mäeeraldis hõlmab maavaravaru, mille kaevandamiseks on õigus antud ning tavaliselt ka katendi. Katend on kasutamiseks valdavalt mitte sobiv kivim või setend, mis paikneb maavara peal või ka kõrval (külgkatend), kuid mis on maavarale juurdepääsu tagamiseks vaja teisaldada.

Kaevandajal on õigus mäeeraldise piires ka katendit looduslikust olekust eemaldada, et tagada juurdepääs maavaravarule, kuid puudub õigus sellest saadud kaevist võõrandada. Väljaspool mäeeraldist ei tohi kaevandaja kivimeid ega setendeid looduslikust olekust välja viia, väljaarvatud juhul kui tegemist on kaevandamiseks vajalike rajatiste (settetiigid, kuivenduskraavid, veekogurid, tuulutuskaeveõõned vms) või ehitiste rajamisega.

Reeglina rajatakse sellised objektid ning ladustatakse teisaldatud katend
mäeeraldise teenindusmaal väljaspool mäeeraldist või ammendatud alale mäeeraldise sees. Mäeeraldis ja teenindusmaa piiritletakse nurgapunktidega ning nende täpsed mõõtmed määratakse kaevadamise loas. Kaevandamise loas määratakse ka mäeeraldise varu ja keskmine kaevandamise aastamäär (varem ja mõningatel juhtudel ka praegu minimaalne ning maksimaalne aastane kaevandamise aastamäär).

Lahtist kaevandamiskohta nimetatakse ehitusmaavarade korral
karjääriks (pealmaa kaevandamine), sellisel juhul teisaldatakse katendikivimid enne maavara väljamist. Kui katendikivimeid ei teisaldata ning maavara kaevandamine toimub maa alt nimetatakse sellist kohta kaevanduseks (allmaa kaevandamine).

Eelnev ülevaade on koostatud OÜ Inseneribüroo Steiger poolt teostatud uurimistöö "Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010-2020" koostamiseks" (Tallinn, 2009) alusel.
Lubjakivi ja dolokivi mäeeraldiste paiknemine maakondades. “EESTI VABARIIGI 2010. AASTA MAAVARAVARUDE KOONDBILANSID (seisuga 31.12.2010. a.)”. Maa-amet. Tallinn, 2011.
Lubja- ja dolokivikarjääride paiknemise kaarti näeb suuremalt 2x peale klikates