Aheraine

kaevandusest või karjäärist kaevandatud põlevkivist eraldatud jääk. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Allmaakaevandamine

kaevandamisviis sügaval lasuva maavara väljamiseks suletud maapõues, mille käigus rajatakse maapõue kaeveõõnte võrk. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Aluspõhi

Eestis moodustab aluspõhja Vanaaegkonna settekivimite kompleks, kuhu kuuluvad alt üles Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu kivimid. Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse

Aktiivne maavaravaru

maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning maavara kasutamine on majanduslikult kasulik (Ta – aktiivne tarbevaru, Ra – aktiivne reservvaru). Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Kaevandamisõiguse tasu

keskkonnatasude seadusest tulenev tasumäär riigi maavara kaevandamiseks. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Kaevis

looduslikust olekust eemaldatud mis tahes kivimi või setendi tahke osis. Maapõueseadus

Katend

maavaralasundi peal olev kattekiht. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Keskkond

loodus-, majandus- ja sotsiaalne keskkond. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Keskkonnamõju

tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Keskkonnamõju hindamine

kavandatava tegevusega kaasneva muutuse prognoosimine, selle ulatuse ja iseloomu hindamine ning leevendavate meetmete ja seire kavandamine. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnatasu

keskkonnatasude seadusest tulenevad tasumäärad loodusvarade kasutamisel. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Kompleksmaardla

maardla, kus esineb kaks või enam eri maavara (põhi- ja kaasnev maavara), mis on koos kaevandatavad või ühe maavara kaevandamise korral säilitatakse teised looduslikus lasuvuses, uuritakse kõiki võrdse detailsusega tellija või uuringuloa andja nõudel. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Kvaternaar

geoloogilise aja noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline ajastu (ladestu), mis algas 1,806 mln aastat tagasi. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Käsipala

kivimi tükk, mis kivimi uurimiseks on võetud paljandist või puursüdamikust. Maapõueseadus

Maa-aines

kuni 01.04.2005 kehtinud maapõueseaduse järgi kivim või setend, mis ei ole maavarana arvele võetud. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Maapõu

maismaal, piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis inimtegevuseks kättesaadav maakoore osa. Maapõueseadus

Maardla

üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund või lasundi osa, kusjuures maardlana võetakse arvele kogu lasund või lasundi osa, mis sisaldab maavara koos vahekihtidega. Maapõueseadus

Maavara

looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused või lasundi lasumistingimused ja omadused vastavad kehtestatud nõuetele ning mille lasund või selle osa on majandusliku tähtsuse tõttu keskkonnaregistris arvele võetud. Maapõueseadus

Maavara geoloogiline uuring

maavara kaevandamise ja kasutusele võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. Maapõueseadus

Maavara kasutamine

maavara tarbimine seda võõrandamata või kasutamine looduslikus seisundis. Maapõueseadus

Maavaravaru kaevandamine

maavara looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö, maavara looduslikust seisundist eemaldamine, kaevise tehnoloogiline vedu kaevandamise kohas ja kaevise esmane töötlemine. Maapõueseadus

Mäeeraldis

kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa. Maapõueseadus

Mäeeraldise teenindusmaa

kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud territoorium mäeeraldise kohal või ümber. Maapõueseadus

Mäerent

tasu, mida makstakse maardla kasutamise ehk maavara kaevandamise eest ja mille suurus sõltub eeskätt mäeeraldise suurusest, asukohast ning maa hinnast, samuti maavara omadustest, kasutatavast tehnoloogiast, keskkonnamõju tekitamisest jne. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Paekivi ehk paas

lubja- ja dolokivi (karbonaatsed kivimid). Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Pae(kivi)killustik

lubja- ja dolokivist toodetud killustik. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Pae(kivi)sõelmed

paekivi purustamisel ja sorteerimisel tekkiv jääk (fraktsiooni osakeste läbimõõt 0–5 mm). Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Paleosoikum ehk Vanaaegkond

kronostratigraafilise üksusena ladekond ja geokronoloogilise üksusena aegkond, mis vastab ajavahemikule 542–251 mln aastat tagasi. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Passiivne varu

varu, mille kasutamine ei ole keskkonnakaitse tõttu võimalik või puudub asjakohane tehnoloogia, kuid mis võib tulevikus osutuda kasutuskõlblikuks (Tp – passiivne tarbevaru, Rp - passiivne reservvaru). Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Pealmaakaevandamine

maavara kaevandamisviis avatud maapõues (ka ehitusmaavarade karjääriviisiline kaevandamine). Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Pinnakate

aluspõhja katvad kobedad setted (purdsetted). Eestis moodustavad pinnakatte Kvaternaari ajastu setted. Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse

Pinnasevesi

pinnakattes leviv ülavesi või maapinnalähedane põhjavesi. Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse

Proterosoikum ehk Agueoon

kronostratigraafilise üksusena ladekond ja geokronoloogilise üksusena aegkond, mis vastab ajavahemikule 2500–542 mln aastat tagasi. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Põhjavesi

maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ja lõhedes olev vesi, mis võib liikuda raskusjõu või rõhu toimel (kui kaevata või puurida vett läbilaskvasse pinnasesse auk, siis täitub see teatud sügavuses veega – see stabiliseerunud surveta veetase on põhjaveetase ning tasemest allapoole jäävas pinnases olev vesi on põhjavesi). Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse

Raimamine

kaevandatava kivimi purustamine ja kobestamine. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Reservvaru

maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Ressursi ammendamise kiirus

mäeeraldisel maavaravaru täielikuks kaevandamiseks kuluv aeg. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Tarbevaru

maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Täitematerjal ehk täitepinnas

maavara kasutusala, kui maavara ei vasta kinnitatud kvaliteedinõuetele, kuid on olemas majanduslik huvi varu kaevandamiseks (k.a täiteliiv, täitekruus). Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Uuringuruum

üldgeoloogilise uurimistöö loaga või geoloogilise uuringu loaga geoloogilisteks töödeks määratud maapõue osa. Maapõueseadus

Uuringuruumi teenindusala

geoloogilise uuringu loaga geoloogilisteks töödeks määratud territoorium uuringuruumi kohal. Maapõueseadus

Varustuskindlus

tarbijate kvaliteetsete ehitusmaavaradega varustatuse näitaja teatud aja jooksul. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020

Ülavesi

ajutiselt sademete või lumesulamise järgselt aeratsioonivöö veega küllastunud osas leviv gravitatsiooniliselt vaba vesi. Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse

Üldgeoloogiline uurimistöö

maapõue geoloogilise ehituse või maavarade leviku seaduspärasuste selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline rakendustöö. Maapõueseadus